Kes mina siis olen?

Sattunud kohustuslikus korras raamatu "Signficant Woman" testgruppi oleme viimased nädalad neljakesi otsinud/avastanud seda unikaalsust, mille Jumal meile andnud on.

Esimese etapina ehitame alust, et edaspidi suuna ja tegutsemise tegeleda.

Aluse ehitamine lihtne, materjal ise nii keeruline. Materjaliks inimene ise.
Nii kaua, kui ma ennast mäletan, olen ma alati küsinud: "Aga kes mina siis olen!? Kuhu mina kuulun?"

On teada tõde, et selleks, et inimene oskaks teisi armastada, peab ta kõigepealt iseennast armastama. Sellest tulenevalt - selleks, et inimene näeks teistes unikaalsust, peab inimene saama esmalt teadlikuks enda unikaalsusest ning seda jaatama.

Inimese unikaalsus ei tulene ainult ühest omadusest. Selle annavad kokku mitmete osiste harmoonia, milleks siis on olulisimad suhted, oskused ja võimed, elu kogemused, vaimuannid ja iseloom, mis kõik Jumala poolt inimeses üheks tervikuks seotud saab.
Minu postituse ajendiks sai aga hoopis temperamendi test, mis lihtsustatult inimesed nende tugevuste ja nõrkuste põhjal nelja rühma asetab. Eks nendne testide ja klassifitseerimistega on ikka nii, et ühtedes tekitab see trotsi, et inimene nii lihtsalt kasti pannakse, ja teises kutsub enese leidmine esile elevust ja väikese egopai.

Aga... Olen alati oma temperamendi tüübiks määratlenud sangviinik (peamiselt gümnaasiumi ajal tehtud testi põhjal ning hilisematel aastatel pole sellesse enam süvenenud). Pealegi normaalsed inimesed ongi sangviinikud ju, eks? Eriti veel, kuna ülejäänut kolme tüüpi kasutatakse peamiselt sõimusõnana - koleerik (närvihaige), melanhoolik (nutune) ja flegmaatik (loid). Loomulikult olen ma siis normaalne sangviinik.
Materjalides, mis me kasutuses, on iga temperamendi tüübi ees samuti omadussõna, mis aga erineb minu poolt kirjeldatustest nagu öö päevast. Populaarne (loomulikult!) sangviinik, aga... jõuline koleerik, täiuslik melanhoolik ja rahulik flegmaatik. Ja lisaks kõigele selgus, et tegelikult pole minus väga palju sangviinikule omaseid jooni (ja ma arvan, et neid pole kunagi ka väga palju olnud). Kõik neli temperamendi tüüpi said minu jaoks hoopis teistsuguse iseloomustuse ja niisamuti elasid minu joaks uuestisünni läbi ka nende kandjad. Sõltumata temperamendi tüübist on meis kõigis tugevusi ja nõrkusi ja just need kokku teevadki meist just need, kes me oleme ja kelleks Jumal meid loonud on.


Sellised rõõmsad leidmised siis...

järgneb...

"Üksnes Jumala juures on mu hing vait" Psalm 62:2