hmmm :)

Liiga paljud meist on nagu laps, kes palvetas: “Issand, tee mind heaks poisiks. Kui Sa seda teha ei saa, ära muretse, mul on sellisena ka lõbu laialt!”

“Teie ei ole valinud mind, vaid mina olen valinud teid...” Johannese 15:16

jah nii ongi..
olen viimasel ajal palju mõelnud sellele, et ma ei ole kõike seda väärt, mis Jumal on mulle mu teadliku kristlaseks olemise elu jooksul andnud, võimaldanud. ma ei ole seda väärt. ma pole kunagi pidanud end väärtuslikuks saama korralikku, head elu. alati on miski seda rikkunud või siis olen ise seda teadlikult või alateadlikult teinud. sest ma ei ole seda väärt. pole kunagi olnud. meie minevik on nii nagu ta on ja me ei saa seda enam muuta, meil on ainult võimalus sellest õppida ja minna edasi targemana ja teadlikumana.
ma ei suuda Jumalale mitte kunagi olla piisavalt tänulik, et ta on mulle andnud praeguse elu. ma ei ole seda väärt ja õnneks ma ei peagi olema, sest ma ei suudaks mitte kunagi tasuda Jumalale selle eest, mis ta on teinud ja mis ta veel edaspidigi teeb. selle asja nimi on arm :) arm, et Jumal on just minu välja valinud selleks, et ma saaksin osa Tema plaanist minu eluks ja ka teiste eluks minu kaudu. lahe. Juba see, et ta on andnud mulle võimaluse siin maailmas elada on midagi väärt, aga et ka see, et Jumal on valinud minu, et minu kaudu seda maailma muuta või siis neid inimesi, kes minuga seotud on, on lihtsalt fantastiline; neid minu kaudu õnnistada ja neile näidata, et elu Jumala kui maailma loojaga on kõige väärtuslikum siin maapealses elus.
mida rohkem sellele mõelda, seda tänulikumaks mu süda muutub ja seda uskumatum on tõsiasi, et tõesti mina võin olla osa sellest plaanist, mis Jumalal inimkonnaga on.
seda ei saa sõnadesse panna, seda peab kogema.
oo, ei. kristlaseks elamine ei ole lihtne. kuigi me ei ole sellest maailmast, peame me siiski oma maise elu siin ära elama. aga just see, et me ei ole üksi, meil on abiks Püha Vaim ja teised kristlased, aitab meil hakkama saada. kui Jumal on meid kutsunud, siis ta ka varustab kõige vajalikuga. paluge ja teile antakse. nii on Ta lubanud ja miljoneid kordi oma lubadust täitnud.
ainult, et kui tihti me seda unustame, et me ei ole üksi, et meil on Jumal, kes tahab meid aidata selle elu elamisel.
me ei olegi seda väärt. see on arm.

Jumal on niii reaalne

megalt laheda palvevastuse sain.
on üks kallis inimene, kes soovib õudsalt saada ühte raamatut. ja minu soov on talle see muidugi jõuludeks kinkida. kuna aga see raamat maksab päris palju, siis ilma kõrvalise annetuseta ei oleks ma võimeline seda raamatut ostma. ja nii ma siis palusin eile Jumala poole, et palun, see on Sinu kätes ja ma niiiiiii väga tahan talle seda raamatut kinkida. ja nii ma siis uinusin. täna lõuna ajal helistati mulle ja teatati, et võitsin apollo raamatupoe kinkekaardi.... halleluuja! oli mu esimene reakstisoon :) :) olin just eile Jumalale öelnud, et ükskõik kust tuleb see lisaraha, mida ma vajasin, kasutan selle raamatu ostmiseks. ja just kui kinnitamaks mu soovi ja palvet andis Jumal mulle raamatupoe kinkekaardi, mis katab pea poole selle raamatu väärtusest.
paluge ja te saate, ütleb Jumal ja ta tõesti annab.

naised...

naised on huvitavad... küllap olete märganud. ei saa keegi teine neist aru ja ei saa me ise ka endist aru, vähemalt mina mitte. fenomenaalne.
käisin möödunud reedel mööda poode ja mõtlesin, et huvitav, ma käin ühest poest teise, vaatan erinevaid asju ja mõtlen ja otsin ja käin ühes ja teises kohas. eks ma ikka ostan ka midagi, kuid ega see polegi nii tähtis, mis lõpuks ostetud saab... lihtsalt meeldibki mööda poode kolada ja vaadata, mis müüakse ja siis kõrva taha panna, meelde jätta... iga teine noormees oleks selle peale otsad andnud, sest poodelemine ei ole sport ja ei saa ka kunagi olema! on nende väide; ja koju jõuan äärmiselt rahulolevana...
missugune kannatlikkus ja järjekindlus, imetlusväärne :)

minu esimene

tundsin, et vajan väga seda kohta, et enda mõtteid ja arvamusi üles kirjutada.
jumala ees lahti mõtestada...