kolmapäev, jaanuar 26, 2005

Daire tädiks!

minu esimene, aasta noorem väike õde on nüüd siis rase. vähemalt esimesed märgid näitavad seda. sinine triip ja iiveldused - mitte aint hommikul, vaid terve päev. vaesekene. aga see on igavesti vahva, et ma tädiks saan :) kui mu teien väike õde sündis siis ma olin alles kaheksane ja suurt ei mäletagi, mida tähendab beebi peres

teisipäev, jaanuar 25, 2005

seltsimehed unetud!

oh jah, järjekordne unetu hommik. samal ajal, kui teine kena inimene vaevleb liigmagamise käes, on minul probleeme, kas siis magama jäämisega või une nappusega. Täna "hommikul" vast kell 6 ajas mind üles kohutavalt tühi kõht. no katsu sa tühja kõhuga magama jääda, kuidagi ei suuda. peas keerlevad igasugused mõtted. noh ja kui ma siis end lõpuks kell 7 püsti ajasin ja kõhtu midagi head olin leidnud, ei ole und enam ollagi, ja nii kui nii kavatsesin kell 8 üles tõusta. aga ma oleks ju kõiki eelnevaid intsidente vahele jättes saanud magada veel kaks lisa tundi...

aga muidu... minu vabandused, miks ma pole ammu siia sissekannet teinud? peamine põhjus vist ikka selles, et pole lihtsalt aega olnud arvuti taga istuda ja mõtteid koondada. tegelikult pole üldse aega olnud istuda ja mõtteid koondada. ei julge päeavikusse vaadatagi, millal sinna viimase sissekande tegin... millegi pärast, ei tea miks, on elu nii kiire olnud või olen ma ta ise kiireks elanud, et pole olnud aega isegi korralikult elu üle järele mõelda ja kuulata, mis äkki Jumalal on öelda. õnneks on naised võimelised ja kõike muud tehes mõtlema ja palvetama, eks siis minu elu üle järele mõtlemised ongi siis toimunud ühissõidukit kasutades, kohtumist potensiaalse toetajaga oodates, hetk enne uinumist (kui see just ei ole järjekordne pikk magama jäämine), poes järjekorras... aga seda kõike, mis ma mõelnud olen, pole kahjuks kirja pandud...

olgem ausad, toetuse kogumine on tegelikult aeg, mil veedame rohkem aega palvetades ja Jumalaga koos olles, sest vastasel korral ei oleks meil lihtsalt jõudu hakkama saada. saad teed endast kõik, mis vähegi on sinu võimuses ja siis... ei ole ikka tulemust - frustreeriv! aga õnneks oleme piisavalt õppinud ja aru saanud, et "hobune seatakse valmis tapluspäevaks, aga võit on Issanda käes" ja kuigi see on raske, endale kogu aeg meenutada, et kõik ON tegelikult Jumala käes ja inimelikult ei saa meie mitte midagi teha, et oma rahaline toetus kokku saada. eks see ole tegelikult ka kõikide teiste valdkondadega siin elus. inimene planeerib ja mõtleb kõiksuguseid asju ISE kokku ja siis tuleb Jumal ja tõmbab sellele sõna otseses mõttes vee peale :) sest see ei olnud Tema plaan sinu eluks. Tunduvalt lihtsam ja väga palju lisatööd oleks jäänud tegemata, kui olks kohe alguses Jumalalt nõu ja suunda palutud.
huvitav on see elu-eluke