Elu koosneb hetkedest ehk kuidas apelsini koorida

Katrile ... sest ükski poolik mõte ei tohi jääda lõpuni poolikuks Tunnistan ka ise, et palju huvitavaid mõtteid, mis mul on pähe tulnud on jäänud poolikuks ja ma ei ole neid lõpuni viitsinud mõelda. Mis iseenesest on kurb, sest kui palju huvitavat on jäänud seetõttu välja mõtlemata/analüüsimata. Jooksed ühest hetkest teise, mõtlemata pikemalt sellele, mis just selja taha jäi. Analüüsimata mis, miks ja milleks? Kui palju on elu seetõttu igavam? Kuivem? Vaesem? Elu on täis hetki. Täis igasuguseid hetki. Ilusaid ja inetuid, rõõmsaid ja kurbi; igavaid ja surmigavaid... Selle asemel, et elu nautida, käid sellest lihtsalt läbi. Hea kui käid. Pigem on vist õigem öelda jooksed, sõidad lausa... Aga need hetked tuleks lahti koorida ja siis maitsta. Koorida nagu apelsini. Maitsata nagu apelsini. Enne, kui alustad apelsini (loe: hetke) koorimist, pole sul ju tegelikult aimugi, mis maitsega see apelsin (loe: hetk) on. Kui paks on koor, kui palju on selles viljas seemneid??? Nii on ju ka eluhetkedega. Sul ei ole mitte aimugi, mis sind ees ootab, kui oled teinud ühe või teise otsuse, astunud ühe või teise sammu. Alustades apelsini koorimist, siis sa ka tavaliselt lõpetad selle ning naudid selle tegevuse lõpp-produkti. Ent elus üsna tihti küll alustad hetke koorimisega, kuid ei lõpeta seda. Sind ahvatlevad kõik need teised eespool olevad apelsinid (loe: hetked), mis vajavad ka lahtikoorimist. Tundub, et piisab ka apelsini koorimisel vallanduvatest aroomidest, et rahuldada oma isu apelsini järele. Tundub, et korraks ühes või teises hetkes viibimine, annab sellest piisava rahulduse/elutarkuse. Ent aroomid ei täida kõhtu, ei anna vajalikke mineraalaineid, ei anna jõudu. Ning söömata ühtegi apelsini, ei ole sul varsti enam jõudu, et alustada uue apelsini koorimisega. Joostes hetkest hetkesse neid tõeliselt maitsmata, ei ole sul varsti energiat, kogemust, oskust, et minna vastu uutele hetkedele. Ja nii nagu vitamiinipuudus teeb inimese haigeks, nii ka elust, selles tegelikult elamata, läbi jooksmine. Tõesti, mõnikord on vastkooritud apelsin hapu; hetk sinu elus ka. Ja mõnikord ei leia sa magusaimat/mahlasemat apelsini, kui äsjasöödu; just nagu see hetk, mis just möödus. Ent, sa ei saa kunagi apelsini maitsamat öelda, kuidas ta maitseb. Sa pead seda oma maitsmis-haistmismeeltega registreerima. Nii on ka hetkedega sinu elus. Selleks, et teada, mida üks või teine hetk endas sisaldab, tuleb seda maitsta, seda kogeda, läbi elada ning võtta sellest kaasa elukogemused või siis õppetunnid.