Tähendamissõna kõrvarõnga tagusest

Kui ma olin ennast täna hommikul enne uksest väljumist täisvarustusse pakkinud, (noh ikka viis kihti riideid, müts ja sall, teate ju küll, mis tähendab talv), tõmbasin kuidagi käega nii, et mul kukkus kõrvarõngas kõrvast ära ja kõrvarõnga tagune jäigi kadunuks. Mul ei olnud ka väga aega seda otsima hakata ja mõtlesin, et Jumal, nii kahju, ma just ostisin need endale ja nad väga meeldisid mulle, palun aita mul see väike tagune üles leida. Aga kuna mul oli viis kihti riideid, siis ma ei tea, kas ta kukkus maha või jäi kuskile salli sisse. Ühesõnaga tõotas sellest tulla heinakuhjast nõela otsimine. Ja ma läksin hoopis tööle, lootuses, et ehk kukub see töö juures riiete vahelt välja või leian õhtul põrandalt. Ja eks neid ole ennegi mul kaduma läinud... Huvitav, kui palju omanikuta kõrvarõnga taguseid selles maailmas vedeleb? Tekkis mul mingil hetkel mõte. Kurb, aga paratamatu... Hommikul sain veel Anna-Liisaga raamatukogus kokku, ka seal raputasin ettevaatlikult oma salli, et äkki on sinna külge jäänud, aga mida ei ole, seda ei ole... Ma ei olnud veel alla andnud, sest kuskil ta peab ju ometi olema. Mis siis, et on ainult millimeeter korda kaks suur (või väike) =)
Aga ei midagi, ja siis unustasin selle sootuks. Las ta siis olla. Siis läksin raamatukogust lõunale. Kuskil poole tee peal tundsin, et mul on mingi kivi saapa sees. Ise veel mõtlesin, et mul pikad saapad, et ei ole mingid sandaalid, kuhu saab kivi lihtsalt sisse minna, aga noh, kui kivi, siis tuleb see ju välja võtta. Läksin toaletti ja valasin selle kivi sealt saapa seest välja. Ja siis ma istun seal ja põrnitsen seda kivi, mis oli välja valamise hetkel muutnud minu kadunud kõrvarõnga taguseks. Istun ja vaatan. Sest ma tean, et mul olid saapad juba jalas, kui mul kõrvarõngas ära tuli ja need on kõrged saapad, tihedalt ümber säärte, nii et saapasse ei saanud see kuidagi kukkuda. Aga sealt ma selle välja valasin... Kujuta ette seda teekonda, mille üks väikene kõrvarõnga tagune pidi läbi tegema, et lõpetada mõned tunnid hiljem püksisäärest välja kukkudes mul saapas???

Aitäh Jumal =), aga mis on selle loo moraal, küsisin, sest sellised asjad ei saa ju lihtsalt nii sama juhtuda...

Sain aru, et Jumala teed on teistsugused kui meie teed. Loogiliselt võttes peaks kadunud kõrvarõnga tagune olema maas, salli sees või äärmisel juhul rinnahoidja vahel, aga mitte saapas. Mina ootan oma elus mingeid asju, et nad juhtuksid just nii, nagu oleks loogiline, et nad peaksid juhtuma. Aga Jumalaga on asjad natuke teisiti ja "esme, mille koht on kõrva taga, valan välja hoopis saapast". Ja Jumala tegemistest ei ole meil aimugi, need liiguvad vaikselt ja aimamatult, just nagu see väike kõrvarõnga tagune, mille teekonnast ei olnud mul aimugi, aga mis oli suunatud ime peene täpsusega. Nii ei ole mul aimugi praegu, mis valdkondades Jumal minu elus tegutseb, ent ma tean, et asi on kontrolli all ja üks hetk on mul tulem mul "varba all saapas" ning jääb vaid rõõmsalt seda fakti tunnistada, et Jumal tõesti töötab.

Ja teiseks - Jumal hoolib. Ta ei ole ükskõikne. Kui Talle läheb korda isegi see minu väike kurbus kadunud kõrvarõnga taguse pärast, siis kui palju lähevad Talle korda kõik muud valdkonnad minu elus?
Need kaks tõdemust - Jumala vaikselt toimivad tegemised ja kas Jumal ikka näeb ja hoolib, on minu elus praegu aktiivsed teemad. Ja kes oleks võinud arvata, et Jumal neist tähendamissõna kõrvarõnga tagusest teeb =) Sest Ta hoolib ja Talle läheb korda.